Üha enam räägitakse liikumise tähtsusest ning sellest, kuidas Eesti lapsi rohkem liikuma saada-meelitada.
See mure ei ole asjata, sest viimaste aegade uuringud näitavad
(http://liikumislabor.ut.ee/kaaridustusuuring), et lapsed ei liigu igapäevaselt piisavalt.
Ka koolides on praegu käimas suured muudatused seoses kehalise kasvatuse kaasajastamisega liikumisõpetuseks. Kuid kõigepealt alustab enamus lapsi oma tutvust liikumisega kodust ning lasteaiast.
Seega toon siinkohal välja Tartu Ülikooli Liikumislabori kodulehel esitatud
liikumissoovitused 5-17aastastele (allikas: http://liikumislabor.ut.ee/liikumissoovitused)
- Iga laps (ja nooruk) peab olema iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka ja tugeva
intensiivsusega kehaliselt aktiivne. Aktiivset liikumist võib koguda terve päeva
jooksul tehtavatest erinevatest kehalistest tegevustest, näiteks liikumis- ja
sportmängud, matkamine, rattaga kooli/lasteaeda sõitmine, võimlemine, jõuharjutuste
tegemine, kehalise kasvatuse/liikumise tunnis või treeningus osalemine. - Liikumine enam kui 60 minutit päevas toob täiendavat kasu tervisele.
- Liikumise juures on oluline sellega kaasnev liikumisrõõm.
- Laste ja noorte meelelahutuslikku ekraaniaega tuleks piirata alla 2 tunni päevas ja
viia miinimumini kehaliselt mitteaktiivne aeg.
Head emad-isad, aidake omalt poolt kaasa eelpool nimetatud soovitustele, alustades kasvõi
väikestest tegudest – lubage oma lapsel hommikuti lasteaeda tulles vähemalt autost jalgsi rühma kõndida. ☺ Paraku jääb silma, et võrreldes varasemate aastatega esineb laste süles majja toomist märgatavalt rohkem. Jaaa…. kindlasti on Teil hommikul kiire ja tuhat mõtet peas, kuid laste tervisliku heaolu ja hea eeskuju nimel võime vahel loobuda endale mugavamast variandist.
Liikumissündmused sel sügisel
Järgnevalt ülevaade sel sügisel juba toimunud Kambja lasteaia sündmustest ning sellest,
mis ees ootab.
Alanud õppeaastal (2017-2018) on Kambja lasteaias liikumisõpetuse eesmärkideks:
- lapse toetamine erinevates liikumistegevustes vastavalt ealistele ja individuaalsetele võimetele ning oskustele
- lapse minapildi ja eneseväärikustunde tugevdamine läbi liikumise
Septembris toimusid kõikide rühmadega (v.a Nöpsikutega, kellega liikumisi veel regulaarselt plaanis ei ole) liikumistegevused tavapäraselt õues.
Liikumistegevuste kava on üles ehitatud nii, et igal kuul on oma eesmärgid ja teemad, millega tegeleme – muidugi vastavalt laste vanusele, oksustele ja võimetele.
Septembri eesmärgid lähtusid teemast „Põhiliikumisoskused õuetegevustes”, mis tähendas erinevaid kõnni- ja jooksuharjutusi/-mänge, hüppeid, viskeliigutusi jne. Pisemate lastega käib liikumise kestel tutvumine ja laste oskuste märkamine käsikäes. Suuremate lastega teeme meeldetuletusi, kuidas liikumistegevustes käituda-tegutseda ning kasutame ka erinevaid vahendeid, sh neid, mida lasteaia õuealal leidub (atraktsioonid, liivakasti servad, poom, puupakud, puud, lehed, kännud, „mägi”).
Lisaks ootas 12. septembril kõiki lapsi Lepatriinude rühma ja korraldusmeeskonna läbi
viidud vahva Trilli-trallipäev. Sel aastal said lapsed minna otsima Trilli-trallimaad, kuid sinna ei viinud hoopiski lihtne tee, vaid keeruline rada, kus tuli roomata, hüpata, ronida, joosta ja pugeda!
21. septembril toimus lasteaia spordipäev Kambja kooli staadionil. Peale ühist soojendust said lapsed vastavalt vanusele teha erineva distantsiga jooksu, hüpata kaugust, visata
täpsust, teha võistkondlikku kotihüpete võistlust jm. Spordipäeva lõpuks ootas kõiki lapsi tervislik õun ja pudelis joogivesi.
Septembris sai liikumisruumi ukse taha väikestele sõrmedele tegevust andev puutesein.
Puuteseina mõte on, et kõike TOHIB puutuda – laps saab ise proovida vajutamist, keeramist, lükkamist, tõmbamist, katsuda erinevaid materjale jne. Sarnaseid aluseid tekitas kogu maja peale omakorda juurde meie tervisetöötaja-mänguterapeut Katrin☺.
Puutesein liikumisruumi koridoris, kus lapsed saavad liikumistundi tulles/ tunnist
minnes anda sõrmedele tegevust.
Oktoobri esimene nädal möödus samuti liikumistega õues, kuid sealt edasi jätkame tegevusi liikumisruumis. Oktoobrikuu teema on „ Palli käsitsemine ja viskeliigutus; loovliikumine”, mille raames saavad lapsed proovida, harjutada, kinnistada erinevaid viskeviise erinevate vahenditega (suured, väikesed, kerged, rasked pallid; vahtodad, paberlennukid, lendavad taldrikud jm), samuti matkida õpetaja juhiste järgi loovliikumist ja/või iseseisvalt liikumist luua.
Oktoobris alustas teist õppeaastat järjest ka tantsulise võimlemise ring, milles saavad osaleda eelviimase ja viimase rühma lapsed (Rõõmulinnud, Liblikad ja Lepatriinude vanemad lapsed).
Huviringi eesmärk on pakkuda lastele eakohast liikumist läbi tantsuliste ja võimlemiselementide kasutamise, toetada loova eneseväljenduse arengut liikumise kaudu
ning luua soodne keskkond laste loomupärase liikumisvajaduse rahuldamiseks.
Novembri teemaks on „Erinevad hüppamisviisid, osavus ja tasakaal”. Siis saavad lapsed
proovida/harjutada mitmesuguseid hüppe-ja hüplemisviise läbi harjutuste, mängude ja tegevuste. Samuti pöörame rohkelt tähelepanu erinevatele osavus- ja tasakaalutegevustele. Meie lasteaiale on saanud tavaks, et nn talvisel Tartu spordipäeval (novembrikuus) osalevad kõige vanema rühma (ja sellele vanusele vastavad) lapsed. Sel korral on nendeks Liblikate ja Lepatriinude lapsed. Nendega harjutamegi lisaks spordialasid, millest nad sel üritusel osa võtavad. Spordipäev ise leiab aset 9. novembril 2017.
Detsembri teemaks on „Tants/rütm ja kehatunnetusharjutused koos esimesel poolaastal
õpitu kordamisega; pidude kavas oleva liikumise harjutamine”. Sel ajal saavad rühmad harjutada jõulupidudeks kavandatud tantse/liikumisi. Mõned neist sünnivad rühmaõpetajate käe all, mõned on minu, st liikumisõpetaja, loodud-õpetatud. Teeme ka mitmeid põnevaid kehatunnetusharjutusi – see aitab lapsel proovida erinevaid asendeid, oma keha silitada, patsutada, venitada ja mõista, kuidas keha liigub – nii saab laps oma kehaga paremini sõbraks.
Toredaid kogemusi-elamusi ja põnevaid sündmusi nii lastele kui vanematele soovides!
Monica Roosve
liikumisõpetaja ja tantsulise võimlemise juhendaja